ENFTA field- target võistluste tulemused ja pildid

ENFTA field- target võistlustele registreerumine ja lasketulemused leiate siit

ENFTA poolt korraldatud field- target laskevõistluste pildid avanevad siit

JUHENDID

Alljärgnevate juhendid on tõlgitud Soome võistlusmääruste raamatust "Metsästysampumasäännot 2007", 3. trükk.

Metsiselaskmine õhkrelvast

Relv/ sihik: Sihiku tüüp - vaba (optiline sihik on lubatud). Õhupüss cal 4,5 mm. Laskedistants 10 meetrit.                     

Märkleht:    viie metsise kujuga (näidis- ilmaluodikkotaulu)

Proovilasud: Proovilaske on 5 enne esimese võistlusseeria laskmist. Proovilaskudeks on aega 3 minutit.

Võistlus:     1. seeria 5 lasku = aega 2,5 minutit, 2. seeria 5 lasku = aega 2,5 minutit

Finaal:       3. seeria 5 lasku = aega 2,5 minutit,

                  4. seeria 5 lasku = laskmine ühe lasu kaupa, ühe lasu sooritamiseks on aega 30 sekundit.

                  Iga finaali 4. seeria lasu tulemus fikseeritakse eraldi kohtuniku poolt.                

Laskeasend: püsti, lisatoe kasutamine keelatud. Vasaku, relva toetava käe toetus puusale lubatud.

Võrdsete lõpptulemuste korral toimub ümberlaskmine senikaua kuni võistluse võitja on selginud ühe lasu kaupa.

Soome MV metsiselaskmise tulemused 2008, 2009.

Analoogset laskeharjutust lastakse 100 meetrilt viie metsisekujundiga märklehte. Põhivõistluse käigus lastakse 5 lasku lamades ja 5 lasku püsti laskeasendist. Finaalseerias lastakse 10 lasku ainult püstiasendist viie metsisekujuga märklehte.

Õhupüssist lastavate märklehtede näidised - laskedistants 10 meetrit, õhkrelv cal 4,5 mm:

Jooksev põder	Metsis	Mägikits	Sokk	Rebane	Metssiga

NB! Klikates märklehel avaneb uues aknas märkeleht, mille saate omale arvutisse alla laadida.

Kombineeritud jahipraktilise laskmise eestikeelsed reegid leiate siit.

===========================================================================================

Põdralaskmine õhkrelvast

Relv/ sihik: õhupüss cal 4,5 mm, sihiku tüüp - vaba (optiline sihik on lubatud). Laskedistants 10 meetrit.

Märkleht:    kahepoolne põdrakuju (näidis- ilmahirvitaulu), märlehe suurus on vähendatud 10 meetri distantsilt laskmiseks.

Proovilasud: Proovilaske on esimese 10 lasulise võistlusseeria ees 2 lasku. Finaalseeria ees proovilaske ei ole.

Võistlus:       Lastakse liikuvat märki kahepoolse põdrakujuga. Märk liigub 2 meetri laiuses "aknas" max 5 sekundit.

Seeriad:       Kaks võistlusseeriat 10+10 lasku. Teine 10 lasuline seeria on finaalseeria.

Laskeasend: püsti, vasak relva toetav käsi kehast lahti (ei tohi toetuda laskuri puusale).

Võrdsete lõpptulemuste korral toimub ümberlaskmine senikaua kuni võistluse võitja on selginud kahe lasu kaupa.

Analoogset laskeharjutust lastakse 100 meetrilt täiskaliibrilistest relvadest. Põhivõistlusel lastakse 4 lasku seisvasse põdrakujulisse märklehte ja 6 lasku liikuvasse märklehte. Finaalis lastakse 10 lasku liikuvasse märki.

Soome MV põdralaskmise tulemused 2008, 2009.

===========================================================================================

Põdralaskmine väiksekaliibrilisest tulirelvast

Relv/ sihik:    tulirelv kaliibriga .22LR, sihiku tüüp - vaba. Laskedistantis 50 meetrit.

Märkleht:      paberil kahe pea ja kahe märklehega põdra kuju. Näide märklehest leiate siit.

Lasketiir:      50 meetrine lasketiir. Märgi liikumise kiirus "aknas" 5,0 sekundit (+0,2 sekundit), "akna" laius 10 meetrit.

Proovilasud: enne igat 10 lasulist võistlusseeriat 2 proovilasku igale võistlejale.

Võistlus:       lastakse liikuvat märki kahepoolse põdrakujuga. Märk liigub 10 meetri laiuses "aknas" max 5,2 sekundit.

Seeriad:       võistlusel lastakse 10 lasuliste võistlusseeriatena. Võistlusseeriate arv tehakse teatavaks võistlusjuhendis.

Finaal:           Finaalilaskmist ei toimu.

Laskeasend: püsti, vasak relva toetav käsi kehast lahti (ei tohi toetuda laskuri puusale)

Erisused:       Kui võistlusel võistlejast mitteoleneval süül on tekkinud võistluse katksestus mis kestab üle 5 minuti siis

                     on võistlejal õigus nõuda 2 uut proovilasku.

                     Proovilasud antakse märgi asukoha poolt, kus see jäi enne võistluse katkestust.

===========================================================================================

Teade

Männiku lasketiirus on võimalus lasta õhupüssist laskeharjutust "Liikuv märk". Laskeseade on Rootsi firmalt "Canaxa".

Laskeseadmel laskmiseks on vajalik eelnev kokkulepe lasketiiru laskeinstruktori pr Karin Muru`ga.

===========================================================================================

Matti Jõgi liikuva märgi ja jooksva metssea laskmisalane koolitus toimus 29- 30. jaanuaril 2011.

Koolituse läbiviimise koht oli Männiku lasketiir. Koolitus on edukalt läbi viidud.

Täname Matti Jõgi huvitava liikuva märgi/ jooksva metssea koolituse läbiviimise eest!

===========================================================================================

14.02 - 20.02.2012 viidi Heinolas- Vierumäel läbi Euroopa Meistrivõistused õhkrelvadest laskmises.

Eesti võistkonnas võistles antud suurvõistlusel Laskespordiklubi MäLK liige Jaanus Mugu ja tegi seda edukalt.

Liikuva märgi laskeharjutuses 30+30 lasku lasi Jaanus 505 punkti ja saavutas 20. koha.

Teise laskeharjutuse 20+20MIX laskmine läks Jaanus`el paremini ja tulemuseks 361 punkti ning 18. koht 20 võistleja hulgas.

Vahelduva kiirusega laskeharjutuse laskmisel püstitas Jaanus veel ka isikliku rekordi ja antud tulemuse väärtust tõstab veel

fakt, et see sai püstitatud suurvõistlusel Euroopa laskurite paremiku osavõtul.

Jaanus Mugu debüüdi Euroopa Meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises 2012 Vierumäel võib lugeda igati õnnestunuks.

Teadmiseks, et eelmistest Euroopa Meistrivõistlustest õhkrelvadest laskmises, kus osalesid ka Eesti liikuva märgi laskurid

on möödunud tänaseks päevaks juba üle kümne aasta.

Järgmine suurvõistlus toimub 2012 Rootsis - Jooksva metssea ja liikuva märgi laskurite Maailmameistrivõistlused.

Euroopa Meistrivõistluste 2012 võistlustulemused

===========================================================================================

06.08.2011 viis laskespordiklubi MäLK läbi esimest korda Enn Merivälja Memoriaalvõistluse.

Lasti nii jooksva metssea laskeharjutusi, kui ka vabapüstoli laskeharjutust. Võistlusest osavõtt kujunes meie laskesportlaste

poolt õige rahvarohkeks. Mõlema laskeharjutuse parimaid autasustati Enn Merivälja nimeliste rändkarikatega.

Eriline tänu kuulub laskurite poolt Peeter Meriväli`le rändkarika annetamise eest vabapüstoli laskeharjutuse võitjale!

Enn Meriväli II Memoriaavõistlus toimub juba järgmise aasta augustikuu alguses.

MERIVÄLI, Enn (3. IX 1916 Tallinn – 29. VI 1994 Tallinn), laskur ja treener, Peeter Meriväli isa.

Lõpetas 1940 Tallinna õhtukolledži.

Sportima hakkas 1930 vend Miku õhutusel, lasketreeninguid alustas 1936 iseseisvalt.

Kuulus 1938–39 ja 1946–66 Eesti koondisse. Osales 1938 Eesti-Soome maavõistlusel.

Suurmeister väikekaliibrilisest püssist laskmises (1938). 1936 Tallinna garnisoni maadlusmeistreid.

1936–40 oli Eesti kaitseväe sidepataljonis aja- ja üleajateenija, 1941–64 Nõukogude armee ohvitser, laskur ja lasketreener. Võttis sideroodu- ja polguülemana osa II maailmasõjast, auastmelt major.

NL-i mv-tel 1946–60 vaba- ja väikepüssist laskmises (sh liikuva märgi laskmises) indiv viis 1. (1947 absoluutne tšempion), viis 2. ja üheksa 3. kohta ning meesk Nõukogude armee ja Eesti koondises kuusteist 1., üksteist 2. ja kuus 3. kohta.

Tuli 1946–68 indiv 32 korda Eesti meistriks (1946 Eesti absoluutne meister).

Parandas 1946–49 klassikalistel aladel indiv 6 ja meesk 27 korda NL-i rekordit ning 1947–67 indiv 29 ja meesk 38 korda Eesti rekordit.

Isiklikke rekordeid: vabapüssist 3 × 40 lasku 1118 (1949), väikepüssist 3 × 40 lasku 1140 (1938) ja 3 × 20 lasku 581 (1957), sõjapüssist 3 × 20 lasku 533 (1947), hirvelaskmine 50 üksiklasku 230 (1961) ja 25 paarislasku 225 (1963).

Meistersportlane (1946). Kuulus Nõukogude armee spordiklubisse ja Dünamosse.

Oli 1964–66 Laevastiku Tallinna Spordiklubi instruktor, 1967–75 Dünamo laskesporditreener, hiljem Kirovi-nim näidiskalurikolhoosi spordiklubi lasketiiru juhataja ja treener.

Õpilasi: Peeter Meriväli, Kristjan Alaküla, Vello Simm, Kalju Otsus, Aleksandr Utrobin.

1961–76 oli ka NL-i koondise vanemtreener liikuvate märkide laskmises, osales Rooma, México, Müncheni ja Montréali OM-il, juhendas olümpiavõitjaid Jakov Železnjakki ja Aleksandr Gazovit ning maailmameistreid Aleksandr Kedjarovit ja Valeri Postojanovit.

NL-i teeneline treener (1962). Oli 1947–90 periooditi tegev ENSV Spordikomitee Laskespordisektsiooni/ Laskespordiföd-i presiidiumis, sh esimehena. Tegutses kohtunikuna (1969 rhv kat). Avaldanud kirjutisi Kehakultuuris ja ajalehtedes.

Info algallikas: "Eesti spordi biograafilise leksikon"

===========================================================================================

03.09.2011 Boris Niineoru I Memoriaalvõistlus on selleks aastaks läbi.

Parima tulemuse eest 375 punkti hoolitses sellel võistluses Toomas Hallik "jooksva metssea" laskeharjutuses 20+20MIX.

Toomas Hallik jäi oma lasketulemusega ainult 3 punkti puudu meistersportlase järgu täitmisest.

Boris Niineoru II Memoriaalvõistlused toimuvad järgmise, 2012 aasta septembrikuu alguses.

Tänud kõigile võistlejatele ja kohtunikele võistluse osalemise ning korraldamise eest.

NIINEORG, a-ni 1935 N i k o n o v, Boris (18. XI 1918 Tallinn – 12. IV 2006 Tallinn), laskur ja treener.

Lõpetas 1937 Tallinna reaalgümn-i ja õppis 1939–41 TTÜ-s. Laskmist hakkas harrastama 1934 koolis õppides.

Teenis Nõukogude armees, demobiliseerus 1956 kaptenina. Võistles 1949–65 Eesti koondises.

NL-i mv-tel 1954 hirvelaskmises (20 + 10 lasku) Eesti meeskonnas 3. koht. Tuli 1949–62 8 korda indiv ja 1 korra meesk Eesti meistriks.

Püstitas 1949–60 indiv 4 Eesti rekordit ja osales 12 meesk rekordi püstitamisel.

Isiklikke rekordeid: revolvrist 30 + 30 lasku 587 (Eesti rekord, 1960), vabapüstolist 60 lasku 551 (1964), olümpiakiirlaskmine 588 (1961).

Meistersportlane (1957).

Oli 1956–65 Dünamo suusavabriku tööline, 1965–78 Dünamo treener ja vanemtreener ning 1979–92 Dünamo spordikombinaadis relvameister.

Õpilasi: Vello Orav, Peep Sõber. Tegutses ka kohtunikuna (vab kat).

Kuulus 1956–79 (vaheaegadega) Laskespordisektsiooni/-föd-i presiidiumi.

Info algallikas: "Eesti spordi biograafilise leksikon"

Teated: H. Kruus